10. novembril allkirjastasid MTÜ Vene Muuseumi juhatuse liige Irina Budrik ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm koostöölepingu, mille raames edendatakse muuseumi kollektsiooni uurimist ja konserveerimist ning erialast kõrgharidust praktiliste restaureerimistööde kaudu.
Koostöö avalöögiks valiti Irina Bržeskaja 180-lõuendalusel maalist koosneva kollektsiooni tehnilise seisukorra hindamine ja ohtlikumas olukorras tööde taastamine.
Kunstnik Irina Brežskaja (Bržeska) töötas alla prima stiilis. Tema pintsli alt on tulnud mitmeid portreemaale Eesti tuntuimatest isikutest: vennad Tuulikud, Maara Vint, Ita Ever, Juhan Raudsepp, Arvo Pärt jt.
Ehkki Irina Bržeskaja on kaasajal ebaõiglaselt vähetuntud autor, oli tema eluajal ta kodu – nii korter Tallinnas kui ka väike talu Kuremäe kloostri lähistel – Eesti boheemide ning intelligentide lemmikkohaks. Tema juures viibisid tihti sellised isikud nagu kardioloog ja poeet Adik Levin, graafik Günther Reindorff, kirjanik Jaan Kross ning prosaist Uno Laht.
MTÜ Vene Muuseum on pühendanud Irina Bržeskaja eluloole dokumentaalfilmi «Два художника» („Kaks kunstnikku“), mida võis näha ka ETV eetris.
Mõned aastad tagasi andis Kuremäe klooster Irina Bržeskaja arvukate maalide kogu üle MTÜ Vene Muuseumile. Maalide seisund on aga kohati murettekitav, töödel puuduvad alusraamid ning värvikiht on lahti – just seetõttu on MTÜ Vene Muuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöö hindamatu tähtsusega nii eesti kunsti kui ka kultuuri mitmekesisuse säilitamise jaoks.
MTÜ Vene Muusuemi juhatuse liikme Irina Budriku sõnul vajavad kõik maalid suuremal või väiksemal määral restaureerimist.
„Meie jaoks oli suureks vedamiseks, et tuntud erialaspetsialistid Eesti Kunstiakadeemiast olid nõus antud tööga alustama! Meie ei kahelnud hetkekski nende meisterlikes oskustes ning enamgi veel, oleme õnnelikud, et saame aidata tulevastel konservaatoritel õppida, kuidas kangelaslikult päästa ning säilitada eesti kunsti pärleid. Kollektsiooni päästjad on lõpuks leitud ning nüüd võime kindlameelselt öelda, et Irina Bržeskaja taastab oma staatuse Eesti pärandina.“
Tudengeid juhendava prof Hilkka Hiiopi sõnul on selline koostöö õppe seisukohalt väga tänuväärne, kuna tudengitel on võimalus tegeleda ühe autori tervikkollektsiooniga, anda hinnang suure hulga tööde seisukorrale ning restaureerida kõige ohtlikumalt lagunevad teosed.
“Taoline tervikkoguga töötamine annab väga hea läbilõike kogu konserveerimiseriala tegevustikust ning suurepärase ülevaate ühe kunstniku tehnilisest arsenalist,” ütleb prof Hiiop.